Eesti IT
spetsialist on praegu üliheas olukorras, tööturu tingimused ei ole kunagi olnud
nii soodsad tööotsijate jaoks (rääkimata ka võimalustest välismaal). Selle
põhjuseks on IT lahenduste kasvav olulisus kõikides sektorites ning ka rahaliste vahendite
olemasolu, mida ettevõtted on lahkelt valmis automatiseerimisse ja digitaliseerimisse
investeerima.
IT spetsid
omakorda muutnud võimeliseks valida parimaid kõhte oma ambitsioonide rahuldamiseks
ning ka oskuste rakendamiseks palju aktiivsemalt, mis väljendub ka tööturu kasvavas dünaamikas (inimesed
liiguvad tihti ja palju ning samas see ei ole takistuseks uue koha leidmisel,
sest tööandjate valik on pehmelt öeldes piiratud ja eriti range CV suhtel olla lihtsal enam ei saa).
See loomulikult
leiab kajastust ka organisatsioonides. Aina populaarsemaks läheb trend, mille
raames organisatsioonid loobuvad sügavustest spetsialiseerumistest. Nii
klientide vajadused, kui ka ärimudelid ise muutuvad nii kiiresti, et sügava
spetsialiseerimise ülal pidamine ei tasu lihtsalt ära. Mis siis toimub? Erinevaid
testereid, arendajaid ja analüütikuid nimetatakse ümber nt tarkvara insenerideks, lootes, et selle tulemusena muutub ka inimeste mõtteviis.
Selle asja taga
on see, et tänapäevaselt spetsialistilt oodatakse, et tavaline hea kõder peale testimist
oskab täiendavalt ka äriprotsesse analüüsida ja disainida, olla UX
kujundajaks, orienteeruda andmete kaevamises ja nende analüüsimisest ja
loomulikult olla mõnel määral ka kiberkaitse spetsialist.
Eelpool mainitud
valdkondade olulisus oleneb loomulikult nii tiimist, kui ka konkreetsest
organisatsioonist, kuigi on näha, et tänu suurendatud kaadrite dünaamikale
organisatsioonid otsivad võimalusi, kuidas vältida konkreetsete inimestega
seotud riske ja aina rohkem eelistatakse just n-ö generaliste, kes oleks
muudatuste puhul paindlikum ja kelle suhtes tiimi või organisatsiooni sõltuvus oleks
väiksem.
Comments
Post a Comment