Eesti IT spetsid täna, homme ning hiljem

Eesti IT spetsialist on praegu üliheas olukorras, tööturu tingimused ei ole kunagi olnud nii soodsad tööotsijate jaoks (rääkimata ka võimalustest välismaal). Selle põhjuseks on IT lahenduste kasvav olulisus kõikides sektorites ning ka rahaliste vahendite olemasolu, mida ettevõtted on lahkelt valmis automatiseerimisse ja digitaliseerimisse investeerima.

IT spetsid omakorda muutnud võimeliseks valida parimaid kõhte oma ambitsioonide rahuldamiseks ning ka oskuste rakendamiseks palju aktiivsemalt, mis väljendub ka tööturu kasvavas dünaamikas (inimesed liiguvad tihti ja palju ning samas see ei ole takistuseks uue koha leidmisel, sest tööandjate valik on pehmelt öeldes piiratud ja eriti range CV suhtel olla lihtsal enam ei saa).

See loomulikult leiab kajastust ka organisatsioonides. Aina populaarsemaks läheb trend, mille raames organisatsioonid loobuvad sügavustest spetsialiseerumistest. Nii klientide vajadused, kui ka ärimudelid ise muutuvad nii kiiresti, et sügava spetsialiseerimise ülal pidamine ei tasu lihtsalt ära. Mis siis toimub? Erinevaid testereid, arendajaid ja analüütikuid nimetatakse ümber nt tarkvara insenerideks, lootes, et selle tulemusena muutub ka inimeste mõtteviis.

Selle asja taga on see, et tänapäevaselt spetsialistilt oodatakse, et tavaline hea kõder peale testimist oskab täiendavalt ka äriprotsesse analüüsida ja disainida, olla UX kujundajaks, orienteeruda andmete kaevamises ja nende analüüsimisest ja loomulikult olla mõnel määral ka kiberkaitse spetsialist.

Eelpool mainitud valdkondade olulisus oleneb loomulikult nii tiimist, kui ka konkreetsest organisatsioonist, kuigi on näha, et tänu suurendatud kaadrite dünaamikale organisatsioonid otsivad võimalusi, kuidas vältida konkreetsete inimestega seotud riske ja aina rohkem eelistatakse just n-ö generaliste, kes oleks muudatuste puhul paindlikum ja kelle suhtes tiimi või organisatsiooni sõltuvus oleks väiksem.