It's not a bug, it's a feature!

Vatamata sellele, et  copyleft  litsentsi olemus on suhteliselt lihtne ja läbipaistev, sõltuvalt tarkvara tüübist ühe või teise alamtüübi kasutamine GNU soovituse järgi võib olla parem või halvem. Originaal tarkvara Üldine soovitus originaalide puhul on kasutada kõige värskemat GNU General Public litsentsi (GPL), mis on piisavalt tugev  copyleft , mis on sobilik erinevate tarkvarade tüüpide puhul. Tasub aga lisada klausel, mis võimaldab kasutada uuemad versioonid, st mainimist, et tarkvara on kaetud GLP 3. või värskema versiooniga. Olemasolev projekt Juhul, kui tegemist on juba eksisteeriva projektiga, siis reegel on lihtne – üldjuhul muudetud versioone lastakse välja sama litsentsiga, mis on originaalil. See on oluline hea koostöö tagamiseks, sest litsentsi muutmise puhul, võib see muutu da keerulisemaks, seega litsentsi tasub muuta ainult siis, kui selleks on olemas väga korralik põhjendus. Väiksed programmid Väikeste programmide puhul (nt kuni 300 rida koodi) copyleft

Tundub nii naljakas, kuid ka samal ajal loogiline et loetledes oma kuus põhipunkti Engström ja Falkvinge alustavad sellest, et rõhutavad, et nende lahendus ei hõlma muudatusi autorite moraalõigustes. Teades, kui vähetuntud on erakond ja nende ideed tavaliste inimeste seas, võib oodata, et kuuldes sõna piraat inimestel tekkivad üsna negatiivsed mõtted. Kuid see ei oluline. Oluline on aga see, et autorid teevad ettepaneku autoriõiguste reformimiseks, tuginedes konfliktile põhiliste inimõiguste ja suurte meediaettevõtete huvide vahel. Analoogiad, mida autorid kasutavad on üsna veenvad ja võivad paljudele tunda piisavalt asjakohased, kuid arvan et kasuks tuleb mõista, et plaadi jagamisel sõbaga ja digitaalse koopia jagamisel tuhande inimestega torrenti abil on siiski suur erinevus. Esimene ei olnud kunagi probleemiks ja ei vaja sekkumist ja teine on juba mitu aastat lahendatud uute ärimudelite abil (nt. allakirjutamist nõuavad teenust ehk subscription based services nagu Netflix

Kuidas kaasaegses maailmas saab tekitada head esimest muljet? Mis on see kanal, kust esimesena saab infot Sinu kohta? Sõbrasõbrad või nende vanemad ja sugulased, HR spetsid, muud? Kas on veel küsimusi miks on oluline võrgus hea välja näha? Sotsiaalvõrgustikud ja tööotsing Jättes sõpru ja nende tuttavaid kõrvale, ma võtaks ette just neid inimesi, kelle mulje taga võivad olla üsna tõsised tagantjärjed - HR. Olen suhelnud mõnede tuttavatega, kes selles valdkonnas töötavad, ning kõik ütlevad, et see, kuidas kandideerija Facebook-i leht välja näeb ning mida seal postitakse on üks põhiasjadest, mida kasutatakse esimese vooru läbisõelumisel. Nii lihtne ongi - korralik LinkedIn, Facebook ja CV/kaaskiri tagab, et teie kandidatuur sattub järgmisesse vooru. Kuigi, kui oled positsiooni saanud, ei tähenda, et saad seda reegli unustada. Kuna praegu aina rohkem ja rohkem kommunikatsiooni toimub läbi erinevate chat-ide ja intraweb lehtede ja e-kirjade vahel, siis 5. reegli jälgimine on

Dr. Pekka Himaneni 2004. artikkel on mitte ainult huvitav lugemine IT valdkonna progressi mõjust seltskonnale, vaid ka üsna põhjalik baas kaasaegse poliitilisele retoorikale. Oma ideede baasiks Himanen võtab globaalseid trende, millest tänapäeval me pole veel näinud drastilisi arenguid võib olla ainult bio-valdkondades (selle arvutuse autori arvamusel progress IT-s üleüldiselt on olnud kordades intensiivsem, kui selle mõju meditsiinile või biotehnoloogiale, kuigi sellele on üsna mitu erinevat põhjust ja see teema on kindlasti väärt eraldi arutamist). Lisaks trendile võetakse kolm põhilist mudelit: nn Sillicon Valley (ehk neo-liberaalne) ning Singapuri (maksusüsteemile tuginev) ja Soome (n-ö hoolekandesüsteemikeskne), nendest võib teoreetiliselt moodustada klassikaalise kolmnurga diagrammi (joonis 1), kus ühe eelistamine tähendab muudest loobumine. Joonis 1 Oluliseks tähelepanekuks on see, et püsiv tehnoloogiline areng on saavutav ainult siis, kui sellega kaasneb ka aluse