Vatamata sellele, et copyleft litsentsi olemus on suhteliselt lihtne ja läbipaistev, sõltuvalt tarkvara tüübist ühe või teise alamtüübi kasutamine GNU soovituse järgi võib olla parem või halvem.
Originaal tarkvara
Üldine soovitus originaalide puhul on kasutada kõige värskemat GNU General Public litsentsi (GPL), mis on piisavalt tugev copyleft, mis on sobilik erinevate tarkvarade tüüpide puhul. Tasub aga lisada klausel, mis võimaldab kasutada uuemad versioonid, st mainimist, et tarkvara on kaetud GLP 3. või värskema versiooniga.
Olemasolev projekt
Juhul, kui tegemist on juba eksisteeriva projektiga, siis reegel on lihtne – üldjuhul muudetud versioone lastakse välja sama litsentsiga, mis on originaalil. See on oluline hea koostöö tagamiseks, sest litsentsi muutmise puhul, võib see muutu da keerulisemaks, seega litsentsi tasub muuta ainult siis, kui selleks on olemas väga korralik põhjendus.
Väiksed programmid
Väikeste programmide puhul (nt kuni 300 rida koodi) copyleft-i kasutamine ei ole mõistlik, Apache 2.0 litsents on palju adekvaatsem, see on non-copyleft tarkvaralitsents, mis takistab patendi rikkumise eest kaevamist. Vaatamata sellele, et see tüüp ei anna immuunsust patenti kaitse eest, see vähemalt ei võimalda patendiomanikel seadistada nn „bait and switch“ lähenemist, mis tähendab, et tarkvara läheb reliisi vabavarana ja siis hiljem nõuab nõustumist patendi litsentsi lisatingimustega.
Serveritarkvara
Kui on tõenäoline, et keegi paneb su koodi muudetud versiooni oma serveril jooksma ja ei levita seda teistele, siis lahenduseks võib olla GNU Affero üldine litsents (AGPL), mille tingimused on sarnased GPL-ga, kuigi sisaldab täiendavat tingimust, mis nõuab, et muudetud versioon lähtekood oleks kättesaadav.
Comments
Post a Comment