P. Himanen ja globaalse infoühiskonna väljakutse 13 aasta pärast

Dr. Pekka Himaneni 2004. artikkel on mitte ainult huvitav lugemine IT valdkonna progressi mõjust seltskonnale, vaid ka üsna põhjalik baas kaasaegse poliitilisele retoorikale.

Oma ideede baasiks Himanen võtab globaalseid trende, millest tänapäeval me pole veel näinud drastilisi arenguid võib olla ainult bio-valdkondades (selle arvutuse autori arvamusel progress IT-s üleüldiselt on olnud kordades intensiivsem, kui selle mõju meditsiinile või biotehnoloogiale, kuigi sellele on üsna mitu erinevat põhjust ja see teema on kindlasti väärt eraldi arutamist). Lisaks trendile võetakse kolm põhilist mudelit: nn Sillicon Valley (ehk neo-liberaalne) ning Singapuri (maksusüsteemile tuginev) ja Soome (n-ö hoolekandesüsteemikeskne), nendest võib teoreetiliselt moodustada klassikaalise kolmnurga diagrammi (joonis 1), kus ühe eelistamine tähendab muudest loobumine.

Joonis 1

Oluliseks tähelepanekuks on see, et püsiv tehnoloogiline areng on saavutav ainult siis, kui sellega kaasneb ka aluseks olevate struktuuride areng (eelkõige sotsiaalse oma). Edaspidi kasutades pakutud vöörtuste süsteemi Himanen paneb kokku uue, neljanda mudeli kontseptsiooni, mis ei peaks kaasa tooma probleeme, mis on loomulikud kolme esimeste mudelite puhul.

2017. aastal on huvitav jälgida ja analüüsida seda kontseptsiooni, kuna viimaste 13 aasta jooksul erinevad euroopa riigid on selle kontseptsiooni nii või naa rakendanud (nt Rootsi, Soome, Saksamaa ja loomulikult Eesti). Selle arvutuse autori arvamusel võetud perioodi jooksul kõige suurema edu on saavutanud just Eesti, eelkõige tänu sellele riigi suurusele, praegune heaolu tase ning tarkus ja kohanemisoskus. Autori peamõtte seisneb selles, et mainitud omadused aitavad hoida mõistliku tasakaalu erinevate mudelite vahel loomulikul moel: riigi suurus võimaldab kiiremaid reforme (kui võrrelda näiteks Prantsusmaa või Ühendkuningriikidega), praegune heaolu ei võimalda elamist ainult toetuste arvelt, mis tagab et riigis prevaleerub n-ö orgaaniline immigratsioon, st et immigreeruvad peamiselt need, kellel on siiras plaan tööd teha. Tarkus ja kohanemisoskus väljenduvad eelkõige avalikus sektori efektiivses digitaliseerimises, mis on loonud hea baasi dünaamilisema arengu jaoks järgmiste 10-20 aasta jooksul.

Sama poolt selle, ehk neljanda mudeli põhiprintsiibid on tekkinud uusi probleeme, mille üldisema tulemusena on nt populismi kasv ja pidev surve liberaalsetele väärtusele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui midagi on pidev, siis see on kindlasti muutuse olemasolu, mis tähendab, et see, mis edukalt töötas enne, et pruugi enam nii efektiivne olla nüüd.