Skip to main content

Creative Commons ja otsingumootori koostöö

Kujutage ette, et olete reisi blogger või näiteks tudeng, kes valmistab ette referaati kas või erinevate Jaapani maamärkide teemal. Loomulikult tekkib teil varem või hiljem mõtte oma referaadi illustreerida piltide abil (pilt ju räägib rohkem, kui tuhat sõnu), kuigi kuidas olla siis, kui te pole hea fotograaf või, näiteks kui te ei ole üldse veel Jaapanis käinud? Ma teeksin selle juhtumi veelgi keerulisemaks, kujutame ette, et rahalist eelarvet nende kulude jaoks Teil ka pole, aga ilma autori loata te materjale kasutada ka ei saa, kuna see muidu oleks juba karistatav autoriõiguse otsene rikkumine.

Creative Commons (CC) alused said pandud 2001. aastal, ca 8 aastat hiljem, ehk 2009. tuli Google välja lahendusega, mis võimaldas paljudele otsingumootori kasutajatelele hakata otsima just selliseid pilte, mida saaks kasutada ilma litsentsitasu maksmiseta, täites näiteks CC litsentsi kasutustingimusi või Public Domain litsentsi alusel, selleks piisas ainult märkimisest enne otsigu käivitamist, missuguse litsentsiga pilte soovite otsida. See lahendus lõi enneolematu võimalusi nii meedia kasutajatele, kui ka selle autoritele.

Loojad

Autoritele, kes soovis võimaldata oma tööde kasutamist võimalikult paljudele inimesele tähendas see, et nüüd on neil olemas mugavad võimalused, kuidas litsentsiinformatsiooni pildi juurde lisada ja tagada, et töö või sisu jõuab rohkemate inimeseni.

Tarbijad

Meedia tarbijatele tähendas see omakorda efektiivsema ja tõhusama lahenduse, mille abil sai väga kiiresti otsida vajalikku sisu (kasutades juba hästi töötavaid võtmesõnu ja kirjeldusi) ja mis on eelgi olulisem - vajaliku litsentsidega, mis neil huvi pakkuvad.

Effekt

Kui varem, sobiva pildi leidmine ja vastava litsentsi saamine võis võtta päevi, kui mitte nädalaid, siis nüüd tanu huvitavale kombinatsioonile CC põhimõtete ja otsigumootori vahel, Google lahendusega saab see sama tegevus tehtud sekunditega ja tõenäoliselt rohkemate variantidega ja teatud juhtudel ka kõrgema sisu kvaliteediga.

Comments

Popular posts from this blog

5. reegel ja karjäär 21. sajandil

Kuidas kaasaegses maailmas saab tekitada head esimest muljet? Mis on see kanal, kust esimesena saab infot Sinu kohta? Sõbrasõbrad või nende vanemad ja sugulased, HR spetsid, muud? Kas on veel küsimusi miks on oluline võrgus hea välja näha? Sotsiaalvõrgustikud ja tööotsing Jättes sõpru ja nende tuttavaid kõrvale, ma võtaks ette just neid inimesi, kelle mulje taga võivad olla üsna tõsised tagantjärjed - HR. Olen suhelnud mõnede tuttavatega, kes selles valdkonnas töötavad, ning kõik ütlevad, et see, kuidas kandideerija Facebook-i leht välja näeb ning mida seal postitakse on üks põhiasjadest, mida kasutatakse esimese vooru läbisõelumisel. Nii lihtne ongi - korralik LinkedIn, Facebook ja CV/kaaskiri tagab, et teie kandidatuur sattub järgmisesse vooru. Kuigi, kui oled positsiooni saanud, ei tähenda, et saad seda reegli unustada. Kuna praegu aina rohkem ja rohkem kommunikatsiooni toimub läbi erinevate chat-ide ja intraweb lehtede ja e-kirjade vahel, siis 5. reegli jälgimine on

PayPal-ist juhendajaks ja arengumootoriks

Peter Thiel, 48 (treener/juhendaja) Positsioon: Kaasasutaja ja esimees, Palantir PayPal-i kaasasutaja, varajane Facebook-i investor ning ka "Zero to One" bestseller-i autor, kelle käes on liigi 2,3 mlrd dollarit. Peter Thiel on üks tehnoloogia sektori kõige autoriteetsematest investoritest. Vaatamata sellele, et tema Facebook-i aktsiad sai müüdud aastal 2012 tal on siiamaani osalused mitmes olulises projektis Sillicon Valley-s. Peale seda on ta tuntud ka sellega, et juhib Thieli fondi, mis iga aasta premeerib 20 nooreettevõtjat 100 tuhande euroga, et nad oma äriideid realiseeriksid. Sama on ta üsna kurikuulsa reputatsiooniga inimene, kes vihkab ülikondi ja põhimõtteliselt ei võtta tööle inimesi MBA kraadiga. Üks tema nõuetest kolleegidele, kes tööle asuvad on ülikooli kõrvale jätmine vähemalt 2 aastaks, tööle ja oma ideede realiseerimisele keskendumiseks. Elon Musk. 44 (arengumootor) Positsioon: CEO, Tesla and SpaceX See sama mees, kes usub, et “ei ole sellist asja

Reform the Copyrights!

Tundub nii naljakas, kuid ka samal ajal loogiline et loetledes oma kuus põhipunkti Engström ja Falkvinge alustavad sellest, et rõhutavad, et nende lahendus ei hõlma muudatusi autorite moraalõigustes. Teades, kui vähetuntud on erakond ja nende ideed tavaliste inimeste seas, võib oodata, et kuuldes sõna piraat inimestel tekkivad üsna negatiivsed mõtted. Kuid see ei oluline. Oluline on aga see, et autorid teevad ettepaneku autoriõiguste reformimiseks, tuginedes konfliktile põhiliste inimõiguste ja suurte meediaettevõtete huvide vahel. Analoogiad, mida autorid kasutavad on üsna veenvad ja võivad paljudele tunda piisavalt asjakohased, kuid arvan et kasuks tuleb mõista, et plaadi jagamisel sõbaga ja digitaalse koopia jagamisel tuhande inimestega torrenti abil on siiski suur erinevus. Esimene ei olnud kunagi probleemiks ja ei vaja sekkumist ja teine on juba mitu aastat lahendatud uute ärimudelite abil (nt. allakirjutamist nõuavad teenust ehk subscription based services nagu Netflix